Hans Enoksenip oqalugiaataa

Naalakkersuisut oqaaseriumasaat aallartitat ataatsimiinnerata ammarneqarnerani naalakkersuisut siulittaasuannit Hans Enoksenimit saqqummiunneqartut.

Asasakka Aallartitat,

Siullermik KANUKOKA-p Aallartitaasa ukiumoortumik ataatsimeersuarnissaannut peqataaquneqarnera Naalakkersuisut sinnerlugit qujassutigaara. Kommunit Aallartitaasa ataatsimeersuarneranni peqataanissara nuannaarutigaara tamatsinnullu pissarsiffiusumik oqallittoqarnissaa qilanaaralugu.

Ataatsimeersuarnissamut najoqqutassami allassimavoq ukioq manna Aallartitat ataatsimeersuarnissaanni pisortat ingerlataasa tamarmiusut iluarsartuutseqqinnissaannik suliaq massakkut ingerlanneqartoq annertuumik sammineqassasoq. Taamaattumik qulequtaq taanna pillugu saqqummiussaqarniarpunga.

Pisortat ingerlataasa iluarsartuutseqqinnissaat kommuninut annertuumik attuumassuteqarpoq. Ingerlaannarlu oqaatigilara kommunit iluarsartuutseqqinnissaat kommunit arlallit kattunnissaannik siunnersuutitalik kisimi pineqanngimmat. Aaqqissuussaanerup iluarsartuuteqqinnissaa kommunit kattunnissaat pillugu siunnersuummik ilaqartussaavoq, iluarsartuusseqqinnerli aamma Namminersornerullutik Oqartussanut, kommuninut innuttaasunullu pisarialinnik annertuunik pingaarutilinnik siunnersuutinik ilaqassaaq isumrmersorfissanik ersarissumillu oqallissutigalugit ingerlanneqassasoq kissaatigaara.

Sapaatip akunneraluunniit ataaseq suli qaanngiutinngilaq iluarsartuusseqqinnissaq pillugu Naalakkersuisut nassuiaataat Inatsisartunit oqaluuserineqarmat. Taamaattumik Aallartitat ataatsimeersuartut siullerpaajussapput iluarsartuusseqqinnissap Inatsisartunit oqaluuserineqarnerata kinguninnguagut Naalakkersuisut oqariartuutaannik saqqummiussivigineqartut.

Erseqqissumik oqaatigissavara pisortat ingerlataasa iluarsartuutseqqinnissaannik kissaateqarneq nutaajunngimmat aamma ilisimaneqarluarmat. Eqqarsaatimmi iluarsartuusseqqinnissamik siunnersuutip Naalakkersuisut saqqummiussaannut tunuliaqutaasut ilissinit kommuninit pisuupput. Kommunit ukiuni kingullerni arlalinngortuni pisuni amerlasuuni oqaatigisareerpaat kommunit aaqqissuussaanerat 1970’kkunneersoq pisoqalisoq. Kommunit piviusumik suna tamaat tikillugu iluarsartuutseqqinnissaata aamma pisariaqalersippaa Namminersornerullutik Oqartussani aaqqissuussaanerup aammalu Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu akornanni suliat agguataarnerata allannguuteqartinnissaat. Tamanna tunngavigalugu Naalakkersuisut 2003-mi ukiakkut Aaqqissuussaaneq pillugu Isumalioqatigiissitamik pilersitsipput sinniisuutitat pingasut KANUKOKA-mit toqqarneqarlutik sinniisuutitallu marluk Naalakkersuisunit toqqarneqarlutik.

Aamma Aaqqissuussaanermut Isumalioqatigiissitamit nassuiaat siulleq tunngavigalugu Naalakkersuisut 2004-mi ukiakkut periusissat pingaarnerit marluk aalajangiuppaat:

  1. Namminersornerullutik Oqartussat taamaallaat tunngaviatigut inatsisiliornermik suliassat kisiisa kommuninillu nakkutilliineq akisussaaffigissavaat, taamaattumillu kommunit tunngaviatigut pisortat ingerlatsinikkut suliassaat isumagissallugit.
  2. Tamatuma kingunerisaanik kommunit anginerusunngorlugit kattunneqassapput suliassat isumagineqarnerat pitsaasooqqullugu.

Aaqqissuussaanermut Isumalioqatigiissitat innersuussutaasa ilai isumaqataaffigineqarsinnaapput ilaalu aamma isumaqatigineqaratik. Aammalumi ataatsimut isigalugu Inatsisartunit akuersaarnartinneqarpoq Aaqqissuussaanermut Isumalioqatigiissitat ukiuni kingullerni marlunni iluarsartuusseqqinnissap oqaluuserinerani nunami maani innuttaasut peqataatinnissaanik anguniagaqarneq iluatsitsiffiusoq. Tamanna pivoq innutaasut ataatsimiittittarneratigut aamma kommunalbestyrelsit kommunalbestyrelsiniillu sinniisuutitat ataatsimeeqatigisarnerisigut. Kommunit aamma pappiaqqatigut atortunik nassitsivigineqarput taamaattumillu namminneq periarfissaqarlutik innuttaasut ataatsimiittittarnissaannut kommunillumi amerlanerit taamaaliortareerput.

Inatsisartuni partiit tamarmik iluarsartuusseqqinnissap ingerlateqqinnissaani ilusilersueqataanissartik akuersaarpaat. Maanna Naalakkersuisut suliassanik arlalinnik suliaqarnertik ilaatigut ingerlateqqissavaat.

Suliassap ingerlateqqinnerani suliassat immikkoortunut arfineq-pingasunut makkununnga tunngasut oqaatigissavakka:

  1. Suliap ingerlateqqinnissaanut piffissaliussassatut pilersaarut
  2. Suliassat sorliit kommuninut agguaanneqassappat suliassallu sorliit qitiusumit isumagineqassappat
  3. Kommuninngortussat qanoq annertussuseqassappat sorliillu kattunneqassappat
  4. Kattussuunnissamut Ataatsimiititaliap qanoq ilillugu qulakkiissavaa kommunit nutaat 2009-mi majip aallaqqaataaniit sulilernissaat
  5. Nunaqarfinni illoqarfinnilu innuttaasut oqartussaaqataanerat annertusarneqassaaq ilanngullugu nunaqarfinni aqutsisut atuisut siulersuisuinik ilaqalersinnissaannik siunnersuut
  6. IT-ikkut aaqqissuussinikkkut periaatsit pilersinneqassapput innuttaasut pitsaanerusumik sullinneqarnissaat siunertaralugu aammalu kommunit Namminersornerullutillu Oqartussat akornanni attaveqaqatigiinneq nukittorsarneqassaaq
  7. Aaqqissuussaanerup iluarsartuutseqqinneranut atatillugu saniatigut paasiniagassat kingunerisassanillu naatsorsuinissaq pillugit kissaateqarneq
  8. Iluarsartuusseqqinnerup ingerlateqqinnissaani Naalakkersuisut kommunillu naalakkersuinikkut suleqatigiinnissaat

Naalakkersuisut junip aallaqqaataa tikitsinnagu aalajangiiffigisassatut siunnersuusiussapput ki-ngorna ukioq manna Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnissaanni aalajangiinissaq siunertaralugu kommunit tusarniaassutigineqartussamik. Siunnersuut ilaatigut piffissaliussassanut pilersaarummik imaqassaaq kommunit annertussusissaat, iluarsartuusseqqinnermik suliaqarnerup piffissanut killilersornissaanik, kattussuunnermi ataatsimiititaliassanik, innuttaasut oqartussaaqataanerata nukittorsarnissaanik pisortallu IT-ikkut aaqqissuussinikkut periaasissaat pillugit Inatsisartut 2006-imi ukiakkut ataatsimiinneranni aalajangiiffigineqartussanik.

Kommunit ukioq manna decemberip 31-at tikitsinnagu sorliit kattuteqatiginiarnerlugit Naalakkersuisunut ilisimatitsissuteqassapput. 2007-mi januar – februarip qaammataanni kommunit kattunnissaannut siunnersuutit sukumiisut pillugit tusarniaaffigineqassapput, Inatsisartut 2007-mi upernaakkut ataatsimiinnissaanni akuersissutigisassatut Naalakkersuisut siunnersuuteqartussaammata.

2008-mi upernaakkut ataatsimiinnermi nunaqarfinni illoqarfinnilu innuttaasut oqartussaaqataanerisa nukittorsarnissaannut periarfissat pillugit misissuineq saqqummiunneqassaaq. Naalakkersuisut nalilerumaarpaat najukkani ingerlatsinikkut suliassanut aalajangiisarnernullu innuttaasut ilanngutitinnissaannut saniatigut suliniutissat arlaqarnerusut aallartinneqassanersut.

Akileraartarnikkut suliassat akiliisitsiniartarnernilu suliassat siunissami qitisumiit isumagineqartalernissaat pillugu Inatsisartut aalajangiinerisigut suliassat Naalakkersuisut aallartereerpaat. Inatsisartut tunngaviatigut isumaqataaffigaat ingerlatsinikkut suliassat amerlanerpaat kommuninit pitsaanerusumik suliarineqarsinnaasut. Kommunit Namminersornerullutillu Oqartussat akornanni suliassat agguataarnissaat pillugu qulaajaaneq annertuumik suli ingerlanneqarpoq. Naalakkersuisut nalilerpaat pisortat ingerlataasa tamarmik iluarsartuutseqqinnissaannut atugassarititaasussat pilertortumik aalajangiiffiginissaannut naalakkersuinikkut siamasissumik piumassuseqartoqartoq.

Suliassat ilaat 2009-mi majip aallaqqaataata kingorna kommunini isumagisassatut piaartumik tunniunneqarsinnaapput suliassallu sinneri 2009-miit 2013-ip tungaanut ingerlanerani tunniunneqarsinnaassallutik. Suliassat ataasiakkaat kommuninut tunniussuunneqassapput sukumiisumik aalajangiinissamut tunngavissiaq Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu suleqatigiillutik suliarisaat tunngavigalugu.

Kommunit amerlasuunik annertuunillu suliassinneqartussaapput ilaatigut kommunini sanaartorneq tamarmi, ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit, innarluutilinnut tunngasut ingerlatsinermilu suliassat allat amerlasuut. Taamaattumik Naalakkersuisut nalilerpaat qulakkiissallugu pisariaqarluinnartoq kommuninngorumaartut imatut angissuseqassasut suliassat sulianik ilisimasaqarluartunik pitsaasumillu suliarineqartarnissaat.

Tamanna tunngavigalugu Naalakkersuisut siunnersuutigilersaarpaat Inatsisartut ukiamut ataatsimiinnissaminni aalajangiunneqassasoq nuna siunissami sisamanik angisuunik kommuneqassasoq kommunini tamani ikinnerpaamik 8.000-inik innuttaasoqassalluni kattunnissamullu sumiiffiit naapertorlugit sinerissami sumi inissisimaneq periarfissaassalluni. Siunnersuut 2006-imi junip qaammataani tusarniaassutigineqassaaq.

Kommunit sorliit kattutissanersut Naalakkersuisut aatsaat aalajangersimasumik isummerfigissavaat kommunit kingusinnerpaamik 31. december 2006-imi kissaatigisatik Naalakkersuisunut nassiuppatigik. Inatsisartut 2007-imi upernaakkut ataatsimiinneranni kommunit sorliit imminnut kattutissanersut inaarutaasumik aalajangiiffigineqassapput.

Aaqqissuussaanermut Isumalioqatigiissitap siunnersuutigaa 1. januar 2008-miit ikaarsaariarnermut ataatsimiititaliaq pilersinneqassasoq qaammatini 15-ini sulissalluni kommunalbestyrelsitoqqat i-ngerlaqatigalugit kommunit nutaat 1. maj 2009-miit piaartumik sulilersinnaaqqullugit. Nalakkersuisut siunnersuutigissavaat massakkut kommunalbestyrelsiusut kattunnissamut ataatsimiititalianik pilersitsissaat tamatumunngalu tunngatillugu 2007-imi upernaakkut ataatsimiinnermi inatsisissatut siunnersuummik saqqummiussaqassallutik.

Aalajangiffigisassatut siunnersuut 2006-mi ukiakkut Inatsisartuni ataatsimiinnermi oqaluuserineqartussaq malillugu Naalakkersuisut suliasseqqinneqassapput nunaqarfinni aqutsisut suliassaqarfiinut ilassutissatut pisinnaatitaanerit nukittorsarnissaannut periarfissat misissornissaannut innuttaasullu najukkani ingerlatsinermut suliassanut peqataalernissaat. Ullumikkut inatsisinik atuuttunik tunngatillugu periarfissat misissorneqartut nalilerneqassapput inatsisillu maannakkut atuuttut saniatigut nutaanik inatsisiliorluni suliniuteqartoqartariaqanersoq nalilerneqassalluni. Misissuinissaq taanna naammassineqariissaaq kingusinnerpaamik 2008-imi upernaakkut Inatsisartuni ataatsimiinnissamut.

Naalakkersuisut pisariaqartutut isigaat tamanna erseqqinnerusumik misissorneqassasoq ullumikkut nunaqarfiusuni innuttaasut oqartussaaqataanerat kisimi pineqanngimmat aammali illoqarfinni ataasiakkaani innuttaasut oqartussaaqataanerata nukittorsarnissaa pineqarluni. Tassami angisuutut kommuninngorumaartussat ullumikkut nunaqarfiusut saniatigut ullumikkut kommunini illoqarfiit aamma kalluarneqartussaapput taakkunanilu innuttaasut oqartussaaqataanerat aamma qulakkeerneqassallunilu nukittorsarneqassaaq. Taamatuttaaq kommunimi najugaqarfinni assigiinngitsuniit sinniisut kommunalbestyrelsinngorumaartuni ilaasortaanissaat qularnaarumallugu kommunini qinersisarnermi maleruagassat naleqqussarneqassanersut Naalakkersuisut nalilersorniarpaat.

Inatsisartut oqaluuserinninneratigut aamma oqaatigineqarsinnaavoq partiit tamarmik kissaatigimmassuk pisortat ataatsimoorussamik IT-ikkut aaqqissuussinikkut periaasiisaata pilersinniarneqarnera salliutinneqassasoq. Kissaatigineqarpoq siunissami IT-ikkut periaasissat kommunit killeqarfi akimorlugit aammalu Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu akornanni eqaatsumik attaveqaqatigiissinnaasariaqartut. Ataatsimoorussamik IT-ikkut aallaaveqarnissaq, ataatsimoorussamik IT-ikkut periaaseqartoqassasoq, ataatsimoorussamik ingerlatsinikkut ingerlatseqatigiiffeqassasoq aammalu periaatsinik nutaanik ataatsimoorussamik ineriartortitsisoqartassasoq matumani pineqarpoq.

IT-ikkut aaqqissuussinikkut periaatsinik suliaqarnissaq pingaaruteqarluinnarpoq taamaattumillu suliassaq taanna Naalakkersuisut piaartumik aallartissavaat. Naalakkersuisut sulissutiginiarpaat tassunga atugassanik siunissami Aningaasanut Inatsisissani illuartitsisoqartassasoq susassaqarfillu taanna pingaaruteqartoq kommuninut oqaloqatiginnissutigineqassasoq.

Inatsisartuni partiinit arlalinniit kissaatigineqarpoq susassaqarfinni arlalinni kingunissat pillugit annertunerusumik naatsorsuisoqarnissaa. Kissaatigineqartoq tamanna tupaallannanngilaq Aaqqissuussaanermut Isumalioqatigiissitap isumaliutissiissummini uparuarmagu susassaqarfinni arlalinni 2013 tikillugu qulaajagassatut suliassat annertuut pisussaammata.

Tamanna Naalakkersuisut tamakkiisumik eqqumaffigivaat taamaattumillu siunissami aningaasanut inatsisissani ilaatigut suliamut tamatumunnga illuartitsisoqartassalluni. Aammattaaq Namminersornerullutik Oqartussani pisortaqarfiit pineqartut taakkununnga aningaasaliissutaasut iluanni suliamut tamatumunnga isumalluutissanik illuartitsisarnissaat piumasarineqassaaq.

Erseqqissaatigeqqissavarali pisariaqarmat iluarsartuusseqqinnermik suliami sunik tamanik kingunissat pillugit aalajangiisoqannginnerani naatsorsueqqaartarnissaq utaqqissunneqarsinnaanngimmat iluarsartuusseqinnermi suliamut atugassarititassat killissaasa aalajangersunnginneranni.

Naalakkersuisut isumaqartuarput kommunit kommunillu kattuffiat KANUKOKA suliap ingerlaqqinnerani ilaatinneqassasut. Piffissami qaninnerpaami KANUKOKA attaveqarfiginiarpara inuiaqatigiinni suliassat annertuut inuiaqatigiinnilu pisariaqartinneqartut pillugu naalakkersuinikkut akuttunngitsunik oqaloqatigiinnikkut isumasioqatigiittarnissat siunertaralugu.

Naggasiutigalugu sulilluarnissassinnik kissaakkumavassi. Maanna kommunalbestyrelsit, nunaqarfinni aqutsisut Inatsisartullu iluarsartuusseqqinerup ingerlateqqillugu suliarinissaa aalajangertussanngorpaat. Isumaqarpunga kikkut tamarmik isumaqataaffigissagaat pisortat aaqqissuussaanerat massakkut allanngortinneqassammat allannguutissallu taakku pisariaqarnera qaangerlugu kinguarsaqqinneqartariaqaanngitsut. Iluarsartuusseqinneq namminiilernissap tungaanut sulinermut pisariaqavissumut ilaavoq. Suliap ingerlateqqinnissaa pillugu tamassinnut oqaloqatiginnissutigissallugu qilanaarpunga.

Qujanaq