Isumaginninneq peqqinnissarlu

(Siulersuisut nalunaarutaat 2008)

Isumaginninnermut peqqinnissamullu
tunngasuni tusarniaanerit


Januaari 2007-miit juuni 2008 ilanngullugu Nam­minersornerullutik oqartussanit isumaginninnermut peqqinnissamullu tunngasuni tusarniaatit 15-it KANUKOKA-mi tiguneqarsimapput. Immikkut taasariallit:

 

Meeqqanut inuusuttunullu ikiorsiisarneq

Inuusuttuaqqat amerlasuut pinerlunniakujuttartut 15-it inorlugit qaangerlugillu ukiullit Meeqqanut inuusuttunullu ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnit pioreer­sunit tigujumaneqanngitsut pillugit politimesterip Nuup borgmesterianut aammalu ilaqutariinnermut inatsisilerinermullu naalakkersuisumut saaffiginnissuteqarnerata kingorna Ilaqutariinnermut pisortaqarfiup ataani 2006-ip ukiaani suleqatigiisitamik pilersitsisoqarpoq, KANUKOKA-mit peqataaffigineqartumik. Ingerlaannaq paasinarsivoq Namminersornerullutik oqartussat inuusuttunut taakkunun­nga naleqquttumik ulloq unnuarlu angerlarsimaffim­mik pilersitsinissaminnut pilersaaruteqqanngitsut. Taarsiullugu Ilaqutariinnermut pisortaqarfiup ulloq unnuarlu angerlarsimaffiit pioreersut misissuiffiginiarpaat paasiniarlugu angerlarsimaffiit arlaat inuusuttunut taakkununnga naleqqussarlugu allanngortin­neqarsinnaanersoq.

 

Kingunerisaanik Meeqqanut inuusuttunullu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata allan­nguu­tissaatut siunnersuut periarfissiiniartussaavoq inuusuttut pineqartut angerlarsimaffimmi parnaartartumiitinneqarsinnaanissaannik. Meeqqanut inuusuttunullu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaani allannguutissatut siunnersuut annerusumik pissaa­nermik atuinermut tunngassuteqarpoq, taamaattumillu juni 2007-mi KANUKOKA-mit tusarniaanermut akissuteqarnermi akuersaaruminaatsinneqarpoq Ilaqutariinnermut pisortaqarfimmit siunnersuusiornermi Danmarkimi Isumaginninnikkut kiffartuussinermut inatsimmi pissaanermik atuinermut aammalu inuup nammineersinnaaneranik killiliinermut tungatillugu allassimasut assiliinnavinneqarsimammata, soorunamilu Danmarkimi pissutsinut naleqqussagaallutik. Siunnersuummi oqaasertat atorneqartut soorlu kisimiitsitaaneq (ineeqqami parnaarsimasumi) aamma sakkortuumik nakkutigisaaneq (pinngitsaalillugu qajannaarlugu/aalajangerlugu) sakkortuginarput, uani meeqqat inuusuttullu pineqarmata aammalumi Kalaallit Nunanni ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnik matoqqasunik peqanngimmat.

 

Siunnersuutip oqaasiliornera malissagaanni ulloq unnuarlu angerlarsimaffiit tamarmik parnaartartunik iniuteqassapput soorluttaaq ilaqutariit meeqqanik paarsisartut paarsatik kisimiitillugit ineeqqami parnaarsimasumiitissinnaassagaat, tamannalu Ilaqutariinnermut pisortaqarfiup ilumoorullugu siunertarigunanngilaa. KANUKOKA-p ilanngullugu oqariartuutigaa eqqumaffigisariaqartoq meeqqat/inuusuttut pineqartut tassaammata meqqat annerit/inuusuttuaq­qat isumaginninnikkut perorsaanikkullu annertusisamik ikiorserneqarnissaminnik pisariaqartitsisut, ilaatigut piffissami sivisuumi, taamaattumillu immikkoortut illersugaasut pilersinneqarnissaat meeqqat inuusuttullu immikkut katsorsarneqarnissavimmik pisariaqartitsisut siunissami aallunneqalernissaannut aallarniutaasumik aqqutissatut isigisariaqartut.

 

Inatsisartut ilaqutariinnermut ataatsimiititaliaanni 2007-ip ukiaani ataatsimiinnermi Ilaqutariinnermut pisortaqarfimmit ilisimatitsissutigineqarpoq Sisimiuni ulloq unnuarlu angerlarsimaffik Qiviarfimmi atorunnaassasoq illutaalu Sisimiuni Qasapermiut ataanut inissinneqassasoq, tassani inuusuttut assingusunik ajornartorsiuteqartut sullinneqareermata aammalu Ilulissani Sarliaq meeqqanik inuusuttunillu immikkut katsorsarneqarnissamik pisariaqartitsisunik sullissisalernissaminik suliniuteqartoq.

 

Inatsisartut peqqussutaata allannguutissaatut siunnersuut Inatsisartuni oqaluuserineqanngilaq, aalajangerneqarporli kingusinnerusumi oqaluuserisassanngortinneqassasoq. Maannamut nutaamik imaluunniit siunnersuummik allanngortitikkamik tigusaqarsimanngilagut. Suliassaqarfik pineqartoq immikkut eqqumaffigisariaqarpoq, kommunerujussuan­ngortussat ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnut akisussaaffimmik tigunissaannut pingaaruteqarmat.

 

Pisortanit ikiorsiissutit

Peqqussut nutaanngitsoq 1982-meersoq taarserlugu Pisortanit ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nutaaq 1. apriili 2007 atuutilerpoq. Nalunaarutissatut siunnersuutip tusarniutigineqarneranut atasumik KANUKOKA-p akissuteqarnermini aammaar­luni erseqqissaatigaa napparsimasut, soorlu Rigshospitalimi uninnganerminni toqukkut qimaguttut nunagisaannut angerlaannissaannut atatillugu aningaasartuutit pisortaqarfiup sorliup akisussaaffiginerai Peeqqinnissamut pisortaqarfiup Ilaqutariinnermullu pisortaqarfiup akornanni suli inissinneqarsimanngitsut. Tassani pineqarpoq Peqqinnissaqarfiup toqusup timaata angallanneqarneranut taamaallaat inuup peqqissup siumuinnaq bilitsiisa nalingi kisiisa akilerumasarmagit, naatsorsuutigalugu kommunip aningaasartuutit sinneruttut annertuut akilissagai. KANUKOKA-mit ilanngullugu naatsorsuutigineqar­poq, ukiorpassuarni pisortanit ikiorsiisarnermi peqqussutip atornissaanut Ilitsersuutit amigaataasimasut Ilaqutariinnermut pisortaqarfimmit sananeqassasut.

 

Nalunaarut 1. apriili 2007 atuutilerpoq, takuneqarsinnaavorlu qulaani iluarsisassatut pineqartut iluarsiivigineqarsimanngitsut, taamaallaat qaninginerpaasat napparsimarulunneranni toquneranniluunniit ilisinissamut peqataanissami pisortanit ikiorsiisoqarsinnaanera ilanngunneqarsimalluni.

 

Pisortanit ikiorsiisarnermut Inatsisartut peqqussutaata kiisalu Nalunaarutip atuutilerneranit ukiup affaa sinnerlugu qaangiutereersoq aatsaat Ilaqutariinnermut pisortaqarfiup Ilitsersuut kommunini atugassaq nassiuppaa. Ilitsersuulli ilaannakorpallaarmat kommunit amerlanerit nalunaarput ilitsersuut atorsinnaanagu. Maaji 2008 isumaginninnermi pisortat ataatsimeersuarneranni Ilaqutariinnermut peqqissutsimullu naalakkersuisoqarfiup ilisimatitsissutigaa inatsisilerituunik amigaateqarneq pissutigalugu ilitsersuutip iluarsaanneqarnissaa 2008-p ukiaani aatsaat pisinnaassasasoq naatsorsuutigineqartoq.

 

Suliassaqarfiit nuunneqartussat


Meeqqanut inuusuttunullu ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnut, innarluutilinnut suliassaqarfimmut kiisalu imigassamut katsorsaanermut suliassaqarfinnut akisussaaffik 1. januaari 2009-mit kommuninut nuun­neqassanersoq Namminersornerullutik oqartussat Ilaqutariinnermut peqqissutsimullu naalakkersuisoqarfiannit Kommunit Ikaarsaariarnermi Ataatsimiititaliaannut tusarniutigineqarsimasimavoq. Tusarniaanermi akissutit juuni 2008-meersut eqikkarlugit imaapput:

 

Ulloq unnuarlu angerlarsimaffiit

KUJATAA: Tunngaviusumik isummerpoq Namminersornerusuniit akisussaaffinnik nuunniakkanik isummersorfeqarniarani tigusinissamut atatillugu aningaasatigut kingunerisassai misissoqqissaarneqareerlutillu ersersinneqareersimatinnagit. Ilanngullugu nalunaarutigaat akisussaaffiit tiguneqarumaartussat pillugit kommunerujussuanngortussani isumaqatigiissutigineqareerlutillu ataqatigiissaarneqartariaqartut, taamaattumillu Ikaarsaariarnermi ataatsimiititaliap kissaatiginngikkaa akisussaaffiup maannakkut tiguneqarnissaa.

KANGIA-KITAA: Siunnersuutigaat suliassaqarfiup kommuninut tunniunneqarnera kommuninit ataatsimoorussamik susassaqarfittut aqutsisoqatigiit innersuussineri naapertorlugit pissasoq. Maannakkut tigusinerup kingorna aningaasatigut kingunerisassat annertuumik nalornissutaapput. Maannakkornit immikkoortup tamatuma sukumiinerusumik qulaajaavigineqarnissaa innersuussutigineqarpoq aningaasatigut kingunerisassat erseqqinnerusumik naatsorsuiffiginiarlugit. Ulloq unnuarlu paaqqinniffinnik tigusinissaq kommunit 1. januaari 2009-mi kattussuunnissaasa kingornanut kinguartinneqassasoq innersuussutigineqarpoq.

 

QEQQA: Kommuninut tunniussinissamik siunnersuut isumaqatigisinnaavaat aammalu siunnersuutip aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu kingunerisinnaasai pillugit KANUKOKA-p Namminersornerullutillu oqartussat akunnerminni isumaqatigiinniarnissaat qilanaaralugu aammalu innersuussutigalugu tunniunneqarnissaat ataatsimoortumik pissasoq.

 

AVANNAA: Piumasarineqarpoq suliassaqarfiit nutaat kommuninut nuunneqarnissaat peqqis­saar­tumik ingerlanneqassasoq, aningaasatigut ingerlatat patajaatsumik aningaasalersorneqarnerat qulakkeerneqaqqaartassasoq kiisalu suliassaqarfiit tiguneqartussat kommunini piareersarneqarnerat naammassereeraangat aatsaat ulluliisoqartassasoq.

 

Innarluutilinnut suliassaqarfik

KUJATAA: Tunngaviusumik isummerpoq Namminersornerusuniit akisussaaffinnik nuunniakkanik isummersorfeqarniarani tigusinissamut atatillugu aningaasatigut kingunerisassai misissoqqissaarneqareerlutillu ersersinneqareersimatinnagit. Ilanngullugu akisussaaffiit tiguneqarumaartussat kommu­ne­rujussuanngortussani isumaqatigiissutigineqareerlutillu ataqatigiissarneqartariaqartnerat kissaatigaat.


KANGIA-KITAA: Ulloq unnuarlu innarluutilinnut paaqqinniffiit tamakkerlugit tiguneqarnissaannut atatatillugu aningaasatigut kingunerisassat siunnersuummi ilanngussatut ilanngunneqartumi erseqqissaatigineqarsimasut kommunimit ersarlugineqarput, tamannalu pissutigalugu kiisalu immikkoortup kommunini aaqqissuussaanissaa eqqarsaatigalugit, ulloq unnuarlu innarluutilinnut paaq­qinniffinnik tigusinissaq sivikinnerpaamik ukiumik affarmik kinguartinneqassasoq kommunip innersuussutigaa.

 

QEQQA: Kommuninut tunniussinissamik siunnersuut isumaqatigisinnaavaa aammalu siunnersuutip aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu kingunerisinnaasai pillugit KANUKOKA-p Namminersornerullutillu oqartussat akunnerminni isumaqatigiinniarnissaat qilanaaralugu. Innersuussutigaat suliassaqarfiup kommuninut tunniunneqarnissaa ataatsimoortumik pissasoq.

 

AVANNAA: Piumasarineqarpoq suliassaqarfiit nutaat kommuninut nuunneqarnissaat peqqissaartumik ingerlanneqassasoq, tassani piumasarineqarluni aningaasatigut ingerlatat patajaatsumik aningaasalersorneqarnerat qualakkeerneqaqqaartassasoq aammalu suliassaqarfiit tiguneqartussat kommunini piareersarneqarnerat naammassineqareeraangat aatsaat ulluliisoqartassasoq.

 

Imigassamut katsorsaaneq

KUJATAA: Katsorsaanermut aningaasaliissutit annertussusaat nikisinnagu aammalu tamatumap saniatigut illuliornissamut kujataani aamma aningaasaliisoqarnissaa qinnutigalugu Kommune Kujalleq tigusinissamut tunngavigineqartut aallaavigalugit akisussaaffiup tiguneqarnissaanik akuersilluni nalunaarpoq.

 

KANGIA-KITAA: Imigassamut katsorsaanermut akisussaaffiup kom­muninut tunniunneqarnissaa inassutigaa, kisianni Qaqiffimmik/Frederiksberg Center-imik isumaqatigiissut massakkut atuuttoq tigorusunnagu. Katsorsaasunik ingerlaavartumik ilinniartitsinermut aningaasaliissuteqarneq eqqaassanngikkaanni aningaasaqarnikkut piumasaqaatit kommuninullu aningaasanik tapiissuteqartarnissaq pillugit isumaqatigiinniarnerni sullissinermut naleqqussaanermi, soorlu katsorsaanermut qularnaarinertut aamma kommunerujussuarmi sumi najugaqarneq apeqqutaatinnagu innuttaasut katsorsartinnissaannut aningaasartuutissat eqqarsaatigineqassapput.

 

QEQQA: Qeqqata kommuniani katsorsaaveqanngimmat akisussaaffiup kommuninut nuunneqarnissaanik siunnersuut isumaqatigineqanngilaq. Ikaar­saariarnermi ataatsimiititaliaq isumaqarpoq katsorsaanermut akisussaaffik suli Namminersornerullutik oqartussaniittariaqartoq, tapersersorluguli suliassap Namminersornerullutik oqartussat sinnerlugit namminersortunut isumagitinniarneqarsinnaanera.

 

AVANNAA: Piumasarineqarpoq suliassaqarfiit nutaat kommuninut nuunneqarnissaat peqqis­saar­tumik ingerlanneqassasoq, aningaasatigut ingerlatat patajaatsumik aningaasalersorneqarnerat qulakkeerneqaqqaartassasoq aammalu suliassaqarfiit tiguneqartussat kommunini piareersarneqarnerat naammassineqareeraangat aatsaat ulluliisoqartassasoq.