Assigiimmik akeqartitsineq pillugu naalakkersuisut siunnersuutaat

Aningaasaqarnermut naalakkersuisup Josef Motzfeldtip innallaagissap, erngup kiassarnerullu assigiimmik akeqartinneqarnerata allanngortinneqarnissaanik siunnersuut pillugu nassuiaataa.

Ataatsiminiinnermut qaaqquneqarsimavunga assigiimmik akeqartitsinerup allanngortinnissaa Naalakkersuisut upernaaq sulissutigilersimasaat pillugu saqqummiussaqaqqullunga. Naatsumik eqikkarniarsarissavara sumut killissimanersugut. Tamatuma kingornatigut Naalakkersuisut nunatsinni anglaarneranni apeqqutit akerliliinerillu aamma tusarniaaneq pillugu suleqatigiit akissutisiarisimasaasa ilai sammissavakka.

Naalakkersuisut martsimi Politikki Aningaasaqarnerlu pillugit nalunaarutiminni siunnersuutigaat innaallagissamut, imermut kiassarnermullu maannamut assigiimmik akeqartitsisimanerup allanngortinneqarnissaa. Naalakkersuisut tamanna saqqummiuppaat assigiimmik akeqartitsineq ullumikkut aningaasatigut sipaaruteqarnissatsinnut kajumissaataanngimmat innaallagissamut imermillu pilersuinermut aningaasaliissutitsigut atuinitsigulluunniit. Innaallagissiorfinnut imermillu pilersuinermut aningaasaliissutigut sumiiffinni amerlasuuni annertoqaat, tamannalu malunniupportaaq annertussutsip aalajangersimasup pilersinnerani aningaasartuutitut saqqumminneqartutigut.

Innaallagissap erngullu atornera nunatsinni sumiluunniit najugaqaraluaraanni, qanoq annertutigisoq annikitsigisorluunniit atoraluaraanni, illoqarfinni nunaqrfinnilu ataasiakkaani pilersuiviliagut qanoq akisutigalutilluunniit akikitsigigaluarpata akia assigiittuarpoq.

Illoqarfinni nunaqarfinniluunniit ataasiakkaani assigiimmik akeqartitsineq akissaajaatinut sanilliukkutsigu takusinnaalersarparput imermik inaallagissamillu atuinerput qanoq akilertarnerlugu inuiaqatigiinnullu qanoq akeqarnersoq. Assigiinngissutaa tassaavoq nunap ilaanut allanut akiliutigisartagarput, imalluunniit nunap ilaani allamiut uagutsinnut akilertagaat.

Pilersitsinermi akissaajaatit tamaasa tamatta ataasiakkaarluta akilertassagutsigit olia sulisullu tiimii innaallagissap pilersinneranut akilertassavagut. Aammali innaallagissiorfigut nammineq akilertassavagut. Tamaata ataasiakkaarluta akilertassagutsigit Nuummiut Utoqqaat kangerluarsunnguanni akissaajaatit nammineq akilertassavaat, Alluitsup Paanilu najugallit generatoorit namminneq akilertarlugit.

Taamaattoq ullumikkut tamatta assigiimmik akiliisarpugut. Tassalu Iluliarmiut imeqarfeqarnermut innaallagissiorfeqarnermullu akiviusunit annerusumik akiliisarput, allamiulli akissaajaatinit minnerususumik akiliisarlutik.

Aaqqeeriaaseq taanna ukiorpassuarni atuussimavoq aammali pitsaangitsunik sunniuteqarpoq. Tamannaana ilaatigut patsisigalugu Inatsisartut upernaaq taperseraat aaqqissugaanerup allanguutissaanik Naalakkrsuisut saqqumiussaqassasut.

Naalakkersuinermik suliaqarutta innuttaaguttalu ersarissumik takusinnaanngilarput nunatsinni tamani tamaani innaalagissamut imermullu aningaasat qanoq amerlatigisut nikisitertarnerlutigit. Nikisitinerit allat tamasa ammasumik aalajangiiffigisarpagut akileraarutitigut, inunni isumaginninnermi pisartakkatigut ataatsimoortumillu tapiissutitigut. Akinulli assigiinnut taamaanngilaq. Tamatumani sattalluta nikisiterivugut.

Assigiimmik akeqartitsinerup qanoq periuseqarnitta kinguneri matoortarpai. Malugineq ajorpagut sipaarutissat akissaajateqarnerunerillu tamani tamaani annerusumik innaallagissiorfiliorutta imeqarfilioruttaluunniit. Isummerfigineq ajorparput qanoq atsigisumik akiliiumanerluta. Patsissaqanngilagut akissaajaatitta apparsarnissaannut.

Periarfissaaruttarpugut nunap ilaani akissaajaatit appasinnerusut appariartortulluunniit pilersinnissaannut. Akissaajaatit appasinnerusut isertitaqarnerulersinnaanermut ikiuutaasinnaapput, taamalu innuttaqatigiinnut akileraarutit akilerlugit aamalu akileraarutitigut, inunnik isumaginnissutigitut, ataatsimut tapiissutitigut nikisiterineq kissaatigisarput akilerneqarluni.

Tamakku apeqqutit pingaarnerit ilai tusarniaasimanermullu  akissutit Naalakkersuisut nunatsinni tamanit tamaaniit tigusimasaat sammissavakka.

Nammaqatigiinneq nikisiterinerlu

Naalakkersuisut isorineqartuarput inuiaqatigiinni nammaqatigiinneq tammassasoq akit assigiissitaanerata allanngortinnera Inatsisartut akuerissappassuk.

Tamanna Naalakersuisut isumaqatiginngilaat. Naalakkersuisut akissarsiakinnerit akileraarutaat oqilisarsimavaat. Naalakkersuisut aamma akueritissimavaat ilaqutariit akissarsiakitsut annerusumik meeqqanut tapisiaqalernissaat. Kommuninut ataatsimoortumik tapiissutit pingaartumik kommuninut isertitakitsunut ikorfartuutaapput. Aamma akileraariaatsikkut kommunit nukittuut nukilaannerusunut nassiussisarput. Aaqqiinerit tamakkua nammaqatigiinnermik tunngaveqarput. Siunnniussaavoq innuttasut kommunillu isertitakitsut ikorfartornissaat.

Aningaasanilli agguaassasaqartariaqarpoq. Nammaqatigiinneq aallartittarpoq ilai ataatsimoqatigiinermut tunisigaangata. Nammaqatigiinneq kissaatigiuarutsigu innuttaasut suliffeqarfiillu aningaasanik isertitaqarnissaannut periarfissittariaqarpagut inunnut kommuninullu sanngiitsunut agguarusutatsinnik.

Ullumikkulli takusinaareerparput kommuninut aningaasarsiassatigut iserttitakittunut iluaqutaasoq nunatsinni sumiiffinni allani aningaasarsiorluartoqarnera. Taamaattuminguna akileraariaaseq aqqutigalugu aningaasat kommunit nukittunerusuniit sanngiinnerusunut nikisiterneqarsinnaasut. Taamaattuminguna ataatsimut tapiissutitigut kommunit isertitakitsut isumagineqarsinnaasut.

Pisariaqartipparput amerlanerit isertitaqarnerulernissaat taamalu akileraarutit aqqutigalugit tamatsinnut ikiorsiinerulerlutik. Taamaattumik Naalakkersuisut  siunnersuutigaat amerlanerit ilinniarnissaat, tassami ilinniarluarsimanerunikkut annerusumik isertitaqrtoqarsinnaalissammat. Naalakkersuisut siunnersuutigaattaaq inuutissarsiutit siuarsarneqarnissaat isertitaqarnerulersinnaanneq nutaanik pitsaanerusunillu periarfissaqaleqqullugu. Ilinniartitaanikkut inuutissarsiutillu siuarsarnerisigut perirfissaqalissaaguttaaq siunissami nammaqatigiinnissamut, tassa amerlanerit innuttaaqatigiinnut ikorfartuutaanerulissammata.

Inuuttaaqatigiinnut ikorfartuinerunissaq pisariaqarteqaarput. Ullumikkut tamatta ataasiakkaarluta pisortanut tunniuttakkatta marloriaataa sinnerlugu tigusaqartarpugut. Pisortat innuttaasumut ataatsimut 120.000 kruunit sinnerlugit atortarpaat, uagulli agguqatigiissillugu 50.000 kruunit inorlugit akileeqataasarpugut. Akilertakkagut  sinnerlugit tamatta pissarsisalerutta nammaqatigiinneq isasussaavoq. Tamanna aningaasatigut imminut napatinnissamut akerliuvoq.

Oqallinnermi oqaatigereerpara aningaasatigut imminut napatinneq pillugu immitsinnut marlunnik aperisariaqartugut. Apeqqut siulleq tassa akissaajaatigut qaffasippallaarnersut. Apeqqutip tullia tassa tamatta immikkut ataatsimoornitsinnut ikorfartuisinnaanersugut. Apeqqutit taakkua aamma assigiimmik akeqartitseriaatsimut tunngapput.

Apeqqutit taakkua nammaqatigiinnermut tunngassuteqarput, tassami akissaajaatit minnerusut ataasiakkaallu akileeqataassuteqarnerunerat ataatsimoornermut iluaqutaassammat.

Aamma siunnerfiginngitsoorsinnaanngilarput tamatta ataasiakkaarluta pisortatigut ataatsimoornitsinnut akileeqataassuteqarsinnaanerluta. Ilai isumaqarput naapertuutinngitsoq innaallagissamut imermullu akiliinerusalernissaq. Allat akit qaffariartornissaat ersiutaatippaat Naalakersuisut tassanngaannaq inuiaqatigiinni sanngiinnerusut tunukkaluttuaraat. Tamanna eqqunngilaq. SIUMUT IA-lu sunniuteqartorujussuupput akileraarutitigut, inunnik isumaginninnikkut pisartakkat ataatsimoortumillu tapiisstutit nammaqatigiiffiunerannut. Aqqissuusinerinukua tammakua aqqutigalugit nammaqatigiinneq piviusunngortissagipput.

Sumi najugaqartarneq

Ilaasa akerliussutigaat innuttaasut allanut nutsilisammatagooq Inatsisartut assigiimmik akeqartitsineq allanngortippassuk. Tusarniaanermut akissutit ilaanni siunnersuutigineqarpoq innuttaasut allanut nutsilissappata akissaajaatitigut kingunissai naatsorsorneqaqqullugit.

Tamatmunnga siulliullugu oqaatigissavara Naalakkersuisut kissatiginngimmassuk innuttaasut nammineq aalajangikkaminnik sumut nuussinnaanerata killilersornissaa.

Aaappaatut imminut aperisariaqarpugut eqqortuunersoq innuttaasut allanut nutsilissasut assigiimmik akeqartitsineq allanngortikkutsigu? Kingunissaanik naatsrosuinerit ilaasa piumasarisaat eqqoriaasaqattaarnerujussuanngorsinnaapput. Ilumut ilaqutariit nutsissanerpat innaallagissap akia  20 ørimik 40 ørimilluunniit qaffappat. Innaallagissap akiata aalajangertarnerpaa sumi najugaqassasugut? Imaluunniit patsisaanerpat suliffissaqarneq, meeqqatta atuarfissaqarnissaat, ilaqutarisanut ikinngutinullu qanittuunissaq, utoqqalineq, imaluunniit pinngortitaq?  Sumi najugaqartarnitsinnut sunniuteqartartut amerlaqaat. Akerlilerumanngilara Sisimiuni inaallagiaq akikinnerulerpat sisimiormioorusunneq orniginarnerulissasoq. Apeeqsuerumavarali tamatta ataasiakkaarluta nuukksulissanersugut innaallagissamut akiliutissarput sipaarniarlugu.

Ilaqutariit aningaasaqarnerannut pingaarnerpaavoq akileraarutit akissaajaatillu aalajangersimasut akilereerlugit qanoq aningaasanik sinneqartiginersut. Taamaattumik Naalakkersuisut tikkuartuarsimavaat ilaatigut akileraarutit annikillinerata kinguneri ilaqutariit qanoq inissimanerata nalilerneranut ilaasariaqartoq.

Paasiumagutsigu innuttaasutut  qanoq nunatsinni nooqattaartarnersugut paasissutissat pitsanersaraat takugaanni maannamut qanoq noqqattaarsimanersugut. Ukiorpassuarni kommunini assigiinngitsuni aningaasatigut atugassat assigiinngittuarsimapput. Assersuutigalugu kommunit akornanni akileraarut 4 procentiuvoq, kommunillu innuttaasunut isumassuinerat assigiinngisiterput. Assigiinngissutsit tamakkua ukiorpassuarni atuussimapput.

Ilaqutariit amerlasuut ukiuni qulini kingullerni nunatsinni nuuttarsimapput. Inuiaavugut nikerarluartut. 1980-ip kingornatigut nunatsinni 8.000-inik amrlisimavugut. Illoqarfiit amerlasuut alliartorsimapput nunaqarfiillu ilai alliartorsimallutik. Nunaqarfimmiit illoqarfimmut nuuttoqaalussimavoq, taamaakkaluartorli 1980-imisut amerlatigisungajaat ullumikkut nunaqarfinni najugaqarput. Oqaluuserissagutsigu innaallagissap ermullu akiisa allanngornerat pissutigalugu inuit nuukkumassanersut apeqqut killormut saatissinnaavarput. Ullumikkut inuit illoqarfinni nunaqarfinnilu nunaqartuarsimanerlutik innaalagissap akia assigiinngissuteqanngimmat?

Ilimagisinnaanngilarput ilaqutariit ullumikkut najukkaminni najugaqaannassasut assigiimmik akeqartitsineq allanngortinngikkutsigu. Tassami ilaqutariit nunatsinni nuttartuarput. Isumaqarpunga ilaqutariit akileraarutit peereerlugit akissaajaatillu aalajangersimasut akilereerlugit aningaasat kaasarfimmiussatut sinneruttagaat innaallagissap akianit pingaarnerusut. Isumaqarpunga ilinniarsinnaaneq namminerlu isertitaqarsinnaaneq inuutissarsiutillu periarfissaqarnerat innaallagissap akianit pingaarnerujussuusut.

Aalisakkanik suliffissuaqarneq inuutissarsiutillu

Tamatuma aalisakkanik suliffissuaqarnermut inuutissarsiutillu periarfissaannut ingerlaqqitsippaatigut. Aalisarnermik suliffissuaqarnerup kommunillu ilaasa tusarniaalluni nalunaarusiami aalisakkanik suliffissuaqrnermi akit qaffakkiartornissaannik siunnersuut qisuariarfigisimavaat.

Inuutissarsiutit nalunaarusiamut isorinnissutaat tusaalluartariaqarpagut. Assigiimmik akeqatitsinerup allanngortinnissaani siunertaasut ilagaat aningaasatigut qaffakkiartorsinnaanermut suliffissaqarnerulernissamullu peqataanissaq.

Innaallagissap erngullu akii appasissut soorunami aalisakkanik suliffissuit aningaasanik isertitaqarsinnaanerannut ilaapput taamalu suliffiit pigiinnarlugillu nunami suliffinnik nutaanik pilersitsisinnaanissamut. Aalisakkanik suliffissuit ukiorpassuarni innaallagissamut imermullu akiliinikinnerujuarsimapput.

Tamatumani apeqqutaalerpoq aalisakkanik suliffissuit innaallagissamut imermullu akiliinikinneroqqullugit ilaqutariit qanoq atsigisumik akiliinerussanersut. Nalunaarummi tusarniaassummi siunnersuut ilaasa iluarinngikkaluaraat eqqorpoq apeqqut qaqillattaartuartariaqarmat.

Nassaariniartariaqarparput oqimaaqatigiissaarut aalisakkanik suliffissuarnut naammaginartoq ilaqutariinnullu aalisakkanik suliffissuit akiliinikinnerunerannut akiliinerusussanut naammaginartoq.

Aammali aalisakkanik suliffissuarnut inuutissarsiutinullu allanut pingaaruteqarpoq siunissami ilimagisassat ilisimassallugit. Taamaattumik aamma qulaajartariaqarparput aalisakkanik suliffissuit inuutissarsiutillu allat siunissami innaallagissamut imermullu qanoq atsigisumik qanorlu ilillutik innaallagissamut imermullu akiliisassanersut. Akuerisinnaanngilarput tunisassiornerup pilersaarusiornera ukiorpanni kinguarsarneqassasoq akit nalornissutigineqarnerat patsisigalugu.

Taamaattumik innaallagissap erngullu akii pillugit aalajangiinissat kinguartinneqarnissaannik siunnersuut pitsaanngitsortaqarpoq. Tassami aalisakkanik suliffissuit innaallagissamut imermullu qanoq akiliisarnerat apeqqutaajuarpoq. Apeqqut saqqummerturtarpoq innaallagissiorfinnut imeqarfinnullu nutaanut aningaasaliinialeraangatta. Aaqqissuussineq maannakkut atugarput siunissami atorsinnaanngilaq.

Akissaajaatit pilersuinerullu isumannaatsuunera

Assigiimmik akeqartitsinerup allanngortinnissaani pingaarnerusoq tassaavoq ullumikkut innaallagissamik, imermik kiammillu nioqqutissiornermi akissaajaatigut isummerfigissagigut. Aqqissuussisariaqarpugut siunissami akissaajaatit sapinngisamik appasinnerpaalersillugit, aammalu ilaqutariit suliffeqarfiillu innaallagissamik, imermik kiammillu atuisut akissaajaatit apparsarnissaannut kajungilersillugit.

Innaallagissap, erngup kiaallu nioqqutissiarineranni akissajaatit immikkoortunut amerlasuunut katitersimapput. Akiligassaraagut olia, akissarsiat, pilersaarusiorneq, aserfallatsaaliineq minnerunngitsumillu innaallagissiorfiit, ledningit imeqarfiillu pisariaqartut sananissaat.

Ilai isumaqarput akissaajaatit qaffasippallaartut. Nunatsinnili pissutsit immikkut ittuupput. Sumiiffinni amerlaqisuni innaallagissiorfeqarlutalu imeqarfeqarpugut 56.000-iinnaagaluarluta.

Maani silaannaap pissusaata immikkut atugassaqartippaatigut aamma aningaasaliifigisariaqartut.  Namminersornerullutik Oqartussat ukiualunni isumannaatsuunissamut periuseqarsimapput, tamatumalu kinguneranik sumiiffinni tamani pilersuiveqassaaq innaallagissiorfik unittooraluarpat taartaalluni aallartittussamik.

Tamakkua kinguneraat akissaajatigut annertummata. Tamanna pissutigalugu eqqarsaatigisariaqarpoq qanoq iliorluta akissaajaatit appasitsissinnaanerigut, qanorlu iliornikkut ilaqutariit suliffeqarfiillu akit appasissuutinnissaannut soqutigisaqalissanersut. Takunngitsuusaarsinnaanngilarpulli akissaajaatit taakkuummata nunatsinilu tamani tamaani assigiinngisiteqalutik.

Akissaajaatit apparnissaannut periarfissaavoq innaallagissamik imermillu atuinikinnerulerneq. Aamma innaalagissiorfinnik imeqarfinnillu nutaanik sanaleraangatta isumatuumik aningaasaliisariaqarpugut. Aalisakkanik suliffissuit ilaasa apeqqusersimavaat alisakkanik suliffissuaqarnermi innaallagissakkut isumannaatsuunissaq pisariaqarnersoq. Kiisalu takusinnaavarput ilaqutariinnut ataasiakkaanut suliffeqarfinnullu akissaajaatit appasinnerulersartut amerlanerit illoqarfinni katersuukkaangata akissaajaatinik aalajangersimasunik akiliisussat. Tamakkua akisaajaatitta millisarnissaannut periarfissat ilagaat. Tamakkutigut allatigullu akisaajaatit apparsarnissaat pisariaqarpoq aningaasatigut imminut napatinnissaq pilersissagutsigu.

Allannguinissanut siunnersuutit allat

Maanna Inatsisartut ataatsimiingajalerput, tassanilu Naalakkersuisut akit assigiinnerannik apeqqut oqallisissanngortippaat. Tamatumunnga Naalakkersuisut isorineqarsinnaanngillat. Inatsisartummi tapersereersimavaat Naalakkersuisut oqallisissanngortissagaat.

Taamaattumittaaq akuerisinnaanngilarput apeqqutip ukioq ataaseq, marluk qulilluunniit utaqqisinnissaa. Sunaana kinguartinniaripput? Suli ukiorpassuarni atorfillit ataatsimiititallu nalunaarusiarsuisa tunuannut toqqortiinnarsinnaanngilagut. Apeqqutit tunngaviusut tassaajuarput, politikkimut tunngasuupput, tamakkualu atorfillip immikkulluunniit ilisimasallip sinnerluta aaqqissinnaanngilaat: Atuivallaarnerpugut inuiaqatigiinnullu tamatta immikkut naammattumik akileeqataanerpugut?

Taamaattumik nuannaarutigalugu takusimavara amerlasuut oqallisigilersimagaat assigiimmillu akeqartitsinermik apeqqut isummerfigisimallugu.

Kommunalbestyrelsit ilaasa allanngortitsisariaqarneq akuerisimavaat suliffissuilli atugassaat aarleqqutigalugit. Tamanna sulissutigeqqittariaqarparput suliffissuit suleqatigalugit.

Ilaasa allanngortitsinerit pitsaaqutaat takusinnaavaat aarleqqutigaluguli akileraarutit qaffannerannik kinguneqassanersoq. Taamaattumik allanngortitsiniassanngilagut tapiissutinik nutaanik pilersitsisunik, malitsigisaanillu akileraarutinik nutaanik pilersitsisunik. Taamaammat aningaasat inatsisissaannut siunnersuummi assigiimmik akeqartitsinerup akilernissaanut nutaanik akileraarusiinissaq ilaanngilaq.

Kommunip ataatsip siunnersuutigisimavaa assigiimmik akeqartitsineq allanngortinneqassasoq imaalilluguli kommunini ataasiakkaani nunaqarfinni illoqarfimmilu akit assigiinngissanngitsut. Kommunip tamanna siunnersuutigaa nunaqarfiit nutaterinerup sunniutaasa ilaannut illersorumallugit.

Siunnersuutini kattuffinniit, kommuniniit, suliffeqarfinniit innuttaasuniillu takkusimasuni tamani sammineqarpoq qanoq iliorluta aningaasaqariaaseq isumannaannersusoq pilersissinnaaneripput, qanorlu iliorluta tamatta ataasiakkaarluta innaallagissamut, imermut kiammullu akissaajaatitsinnut akileeqataasinnaanersugut.

Qilanaaraara aningaasaqarnikkut apeqqutit maani saqqummiutakka anguniagaqarluartumik oqallisigissagigut. Immikkut qilanaaraara ilanngussisoqarnissaa qanoq iliorluta aaqqinneqartigani siunitsiinniittuartussaq aaqqissinnaaneripput.