Aallarniut
Allakkiaq kontoplan-imut naapertuuttumik suliaavoq. Kontot ataasiakkaarlugit kommunini suliassaat allaaserineqarput.
Suliassat aamma immikkoortitsigaapput inatsisini allaaserineqarneri naapertorlugit, aammalu kiffartuussinerup assigiissaarneqarnissaata pisariaqassusia.
Akigititat akilersuutillu inatsisitigut tunngavigisaat immikkoortunut imaattunut pingasunut immikkoortitserneqarput:
1. Inatsisinik tunngavillit naliliinertaqanngitsut
Taaguut atorneqarpoq, nalingata/naatsorsuinermi tunngavissap tapiissutit/angissutsit aamma sullitassat ersarissumik inatsimmi aalajangersarneqarsimagaangata, taamalu kommuni allaffissornikkut naliliinissamut pisussaanani.
2. Inatsisinik tunngavillit, naliliinertallit
Taaguut atorneqarpoq, inatsisini aalajangersarneqarsimagaangat kommuni pisussaasoq akiliuteqassalluni/aalajangersaassalluni akigititamik, kisiannili kommuni politikkikkut aalajangiisinnaalluni imaluunniit allaffissornikkut aalajangersaasoqarsinnaasoq:
a) akiliutissap/akigititap annertussusissaanik,
b) akigititap naatsorsornissaani tunngavissanik,
c) naliliinermi pissutsit tunngavigineqartut.
3. Inatsisinik tunngaveqanngitsut
Taaguut atorneqarpoq, kommuni politikkikkut aalajangersaaneq imaluunniit allaffissornikkut naliliineq tunngavigalugu akiliutissamik/akigititap annertussusissaanik aalajangersaasinnaagaangat, aammalu kommuni politikkikkut aalajangiisinnaagaangat imaluunniit allaffissornikkut naliliisinnaappat:
a) akiliutissap/akigititap annertussusissaanik,
b) akigititap naatsorsornissaani tunngavissanik,
c) naliliinermi pissutsit tunngavigineqartut.
Assigiissaarinissamik pisariaqartitsineq immikkoortunut pingasunut agguarneqarpoq, tamarmik immikkut qalipaasikkanut:
1. Assigiissaagassat
Taaguutit atorneqarput nalingata/naatsorsuinermi tunngavissap tapiissutip/angissutsit imaluunniit allaffissornikkut naliliinissamut tunngavissat, - imaluunniit nalingalu, naatsorsuinermilu tunngavissat assigiissaartariaqarpata.
2. Assigiissaarneqarsinnaasut
Taaguutit atorneqarput nalingata/naatsorsuinermi tunngavigisat tapiissutip/angissutsit imaluunniit allaffissornikkut naliliinissamut tunngavigisat kommunimiit kommunimut assigiinngippata, kisiannili assigiinnginnerannut pissutaasut tunngavilersorluagaappata,
taamaalillutillu assigiimmik pinnittussaatitaanermut akerliunatik aamma aaqqissuusseqqinnerup kingorna assigiinngissutsit ingerlatiin narneqarsinnaanerannut.
3. Allaffissornikkut taamaallat naleqqussagassat
Taaguutit atorneqarput nalingata/naatsorsuinermi tunngavigisat tapiissutit/angissutsit aammalu allaffissornikkut naliliinissamut tunngavigisat kommunimiit kommunimut assigiippata, kommunini katiterneqartuni, kisiannili allaffissornikkut kiffartuussinermilu periutsit assigiinnatik.
Aammali oqaatigisariaqarpoq allaffissornikkut naleqqussaanissaq pisariaqassasoq susassaqarfinni imm. 1-imi aamma 2-mi pineqartuni.
Najoqqutassiat suliarineqarneranni uku peqataapput:
Aasiaat kommuniat: Kristine Reimer
KANUKOKA: Kisea Bruun, Søren Rasmussen, Claus Stensgaard Jensen, Jan M. Ebbesen, Lars Jørgen Kleist aammalu Jacob Hinrichsen
Nuup kommunea: William Kriegel aamma Jette Krag
Akigititat akilersuutillu kontoni ataani saqqummiunneqartut assigiissaagassaapput:
Kontop normua: Kontop atia:
40 01 Akeqanngitsumik meeqqerivimmiititsinermut aningaasartuutit
41 03-00 Ulloq unnuarlu paaqqinnittarfimmiititsineq - pineqarput Namminersornerullutik Oqartussat, kommunit kiisalu ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit namminersortut
41 05 Inunnik isumaginninnermi pitsaaliuineq
41 06 Ilaqutariinnik katsorsaaneq
50 02 Meeraaqqeriviit
50 03 Børnehavet
50 04 Sunngiffimmi angerlarsimaffiit
50 05 Meeqqanik akuleriinnik paaqqinnittarfiit
50 06 Ulluunerani paarsisartut
53 03 Sunngiffimmi klubbit / Atuartunik paarsineq
59 01 Sunngiffimmi sammisassaqartitsinermut aamma piorsarsimassutsimi siunertalinnut tapiissutit