|
Imikoorneq pillugu nalunaarusiaq
Imaani avatangiisit navianartorsiortinneqanngillat, kisianni illoqarfiit arlallit eqqaanni mingutsitsineq ersiinnartoq unitsinneqartariaqarpoq, misissuilluni suliaq taama inernilerneqarpoq. Nalunaarusiaq imikoornerup pilersaarusiorfigineqarnerani maligassaqqissunik imalik, regnearkimut najoqqutassiartaqarlunilu ilitsersuutitalik, kiisalu teknikikkut aaqqiissutissatut periarfissat nalunaarsorneqarfiat maani aaneqarsinnaapput.
Kalaallit Nunaanni illoqarfinni imikoornerup
kinguneranik avatangiisitigut ajornartorsiutit qanoq
passunneqarnissaat pillugu 2004-mi misissuisitsineqarpoq
Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfiup, KANUKOKAp,
Ilulissat Kommuneata, Maniitsup Kommuneata Qaqortullu
Kommuneata suleqatigiillutik ingerlassaannik. Ingeniørit
sulliviutaat siunnersuisarfiusoq COWI suliaq pillugu
nalunaarusiorsimavoq.
Immikkoortoq 1. Ajornartorsiutip annertussusianik nalunaarsuineq nalunaarusiaq massakkut nutserlugu ingerlanneqarpoq. Immikkoortoq 2. Imikoornerup pilersaarusiorfigineranut assersuut, Teknikikkut aaqqiissutaasinnaasut Nalunaarsornerat aamma imikoornerup pilersaarusiorfiginissaanut najoqqutassiaq, imikoorneq pillugu pilersaarusiornermi aalajangersumi regnearkip atornissaanut ilitsersuutitalik. Atortussiat tamaasa nalunaarusiat ataasiakkaat titartagartaat ilanngullugit quppernerup matuma naggataani aaneqarsinnaapput. Misissuilluni suliami pingaarnertut inerniliussat makkuupput : · Kalaallit Nunaata imartaa angerlarsimaffinnit suliffinnillu imikoornermit massakkutut annertussusilimmit uuttorneqarsinaasumik sunnerneqarneq ajorpoq
· Akerlianilli iterlaat kangerliumaninnguillu
sarfaqarpianngitsut imikoornermit sunnertittarput,
tassa ilt nungusarmat aamma/imaluunniit metangaseqalersarluni.
Iterlanni kangerliumaninnguanilu angisuumik imikoorfiusuni
uumasut naasullu ikilisimasarput peerutivissimasarlutilluunniit,
aamma sumiiffinni ataasiakkaani imikoorfimmut qanittumi
mingutsitsineq ersiinnartarpoq imaq isorluni allatulluunniit
qalipaateqarluni kiisalu pappiaranik, nalequtakunik
qisuaqqanik qiviuusartalinnik il.il. eqqagaqarluni.
· Aamma inerniliussatut taaneqarpoq sumi tamani erngup akuisa arrortinneqarneq allanngortinneqarnerluunniit ajortut piiaarneqartarnissaannut atortussanik pilersitsisoqartariaqartoq.
Ataatsimut isigalugit illoqarfiit qanittuini
mingutsitsineq ajornartorsiutitut tikkuarneqarpoq.
Mingutsitsinikkut kalaallini inuiaqatigiit nunaminni
pinngortitamik minguitsutut innarlerneqanngitsutullu
nitarsaasserusunnerat akerlilersorneqarpoq. Inuussutissarsiutinik
ingerlatallit, pingaartumik inuussutissiornermik takornariartitsinermillu
aallussaqartut aamma imartat minguitsuunissaat soqutigilluinnarpaat.
Kalaallit Nunaanni imikoornikkut pissutsit
ataatsimut isigalugit pitsanngortinneqassappata kommunit
aningaasanik atortussanillu siunertamut tamatumunnga
atugassatut aalajangikkanik naammattunik pissaqarsinnaanissaat,
aamma aningaasaliiffigisassat pingaarnersiorneqarnissaasa
sumiiffinni pineqartuni pisariaqartitanik nalilersuinikkut
pisinnaanissaat tamatumani apeqqutaasorujussuupput.
Taamaattumik inassutigineqarpoq:
Illoqarfiit ullumikkut eqqakkanut kuuffeqaratik taamaallaat anartarfiit poortaannik katersuiffiusartut eqqarsaatigalugit eqqakkat kuuffiinik pilersuinissap aningaasalersornissaanut tamakkununnga akileeqataassutinik akillisitsisarnissaq kisimiilluni naammannavianngilaq. Illoqarfiit tamakku eqqakkanut kuuffilersornissaat akisoorujussuussaaq, tamannalu qitiusumiit tapiissutinik ilaqartittariaqarsinnaalluni. |