A-21-mi sammisat

Suut Narsap illuutaani A-21-mi sammisarineqarpat? A-21-mi Narsami aggustimi 2005 maannamut ingerlanneqarsimasut nalunaarsornerat maani aaneqarsinnaavoq.

Assuutit atoqqitanit sanaat! Una torruk

Eqqaavissuaq katersugaasivimmi…Una torruk

Maaji 2005 Narsap Kommnuneata A-21 akikitsunnguamik Pilersuisumit pisiaraa taavalu Pinaveersaartitsinermi Siunnersuisutmut aamma Katersugaasiviup Pisortaanut tunniullugu.

Maajip arfernat Iluata iluarsartornera aallartinneqarpoq katersugaasiviup paarsisua suliffissarsiortarfiup nal. akunneri sulilersitsiniarnermut atugassaanit aningaasalikkamik ikiorteqarluni.

Sap. ak. 21: Inuit qulit sulilersinniakkat inunnik isumaginninnermut ingerlatsisoqarfimmit aningaasaliivigineqartut. Tamanna Royal Greenlandimi sulisut suliffissuup matuneratigut kommunimit suliassaqartinniarneqarnerannut atasumik pivoq. Taakku (aalaniataaqalutik) ullormut nal. akunnerini arfinilinni sulisarput – sanasut suliassaannik iluanilu qalipatassanik sulillutik. Illoqarfimmi sanasut ilaat sanasutut aqutsisuuvoq. Sanasut atortussaat katersugaasivimmit aaneqartarput – tassaanerusut saqqummersitsinermi ivertiteriffikut atorunnaartut. Sulisut ilaat nunaannarmi eqqaavissualiarput silamilu pinnguartarfiliassamut atortussanik nassaartorlutik.


1. Sulisut tamarmiullutik assilisittut.


2. Sanasut ulappuseruttortut


Internetcaféssaq kusassaraat

Sap. akunnerani tassani meeqqat qulit miss. meeqqat pequtaat pinnguaallu inimi ilaqutariinnut naatsorsuussamiittussat (namminneq piumassutsiminnik) qalipallugit aallartipput.

Juunip 21-at: Illu ullormi Inuiattut Ullorsiorfimmi illoqarfiup innuttaanut ammarneqarpoq illu takutinniarlugu pilersaarutivullu oqaluttuariniarlugit. Immikkut pingaartillugu taarusupparput illup eriagisassap atorneratigut taassuma "annaannissaa" qulakkeeratsigu – aamma ingerlassat assigiinngitsut pilertortumik aamma aningaasartuuteqangaarata aallartissinnaagatsigik. Aningaasat isaasut amerlassusii najoqqutaralugit qanoq annertutigisunik ingerlassaqarnissarput aalajangertarparput – kisianni tassa aallartippugut nammineerlutalu iliuuseqarluta, tamannalu illoqarfimmi maani assut pingaaruteqarpoq. Aamma taamaalilluta takutipparput millionerpassuit atunngikkaluarlugit kulturikkut illuuteqartoqalersinnaasoq.

Juulimi 2005 Kalaallit Nunaanni Avatangiisinut Aningaasaateqarfiup A-21 50.000 kr.-nik tapiissuteqarfigaa illup avatangiist mianeralugit iluarsartuunnissaannut aamma/imaluunniit ingerlanneqarneranut nukissiuutinik nalinginnaasunit allaasunik atuinissamut.

Aggustip 21-anni 2005. Ingerlassaq Ateqqip saqqummersitsineq "Eqqaavissuup Nunaa" ammarpaa. Illumi tassani kulturikkut oqaluttuarisaanermut tunngasumik saqqummersitsinikkut atortussanik atoqqiineq pingaarnertut sammivaa. Saqqummersitsineq assilialiortutut eqqumiitsuliortut Nuka Godtfredsenip Finn Larsenillu, kiisalu eskimologip Lisbeth Valgrenip ineriartortitaraat.

Auggusti 2005: Narsami sap. akunnerani kulturileriffimmi avatangiisilerinermut aalajangersunillu sammisaqarnermut illuummi A-21-mi unammisitsissutigineqarpoq atornikut atorlugit assuutissamik kjoleliorneq! Torrallatat ilaat takoriassagisi.

Ateqqi’ p atortussiat atornikut sinnikullu isumalluutigalugit ingerlatsineq aallaavigaa. Taamaattumik ingerlassamik tamatuminnga suliaqartut isumassarsiaminni tunngavigisaat tassaapput atortussat Narsami Narsallu eqqaani, soorlu eqqaavissuarmi, umiarsualivimmi eqqaanilu, Qaannivimmi aamma Narsarsuarmi Napparsimmaviup Qooruani il.il. nassaarineqarsinnaasut. Atortussiat atorneqarsinnaasut sumiiffimmi inuussuttut peqatigalugit katersorneqartarput taavalu eqqumiitsuliatut, atortulersuutitut, eqqumiitsuliatut ulluinnarni atortussatut ingerlassanullu assigiinngitsunut suliarineqartarput. Ingerlassaq ataatsimut isigalugu tassaavoq imminut aqulluni nalitsinni eqqumiitsualianik ingerlatsineq ullumikkut kalaallini inuiaqatigiit (nioqqutissanit nalinginnaasunit avataanit tikerartitaneersunik) eqqagarpassuaqarfiullutillu nammineernerulernissamik kissaateqartut taamaattumillu aningaasarsiornikkut imminut isumagisinnaanerup ukkanneqarnissaanik pisariaqartitsisut tunuliaqutaralugit.

Tamakku saniatigut caféqarpoq, katersugaasivik allaffeqarluni, ineqarluni pinaveersaartitsinermut siunnersortip oqaloqatiginnittarfianik atortussaasivianillu, avatangiisit pillugit paasissutissanik imalimmik teqeqqoqarluni kiisalu ilaqutariinnut naatsorsuussamik ineqarluni pissarsiarineqarsinnaasunik atortussalimmik. Katersugaasivik pequtinik pinngussanillu iluatissartarluni maannamut pissarsingaatsiarsimavoq.

Makku aasap ingerlanerani pisussatut pilersaarusiorneqarput:

Paasisitsiniaajutigaluni innuttaasunik ataatsimiititsineq innuttaasut ataatsimoortukkuutaat assigiinngitsut, illoqarfimmi inuussutissarsiutinik ingerlassallit sanasullu peqataatillugit.

Pujortuleeraq normubådi illup silataani pinnguartarfimmut inissinneqassaaq (kujaava assaallugu). Taanna illup ilisarnaatigissavaa, majuarnialuttarfeqarluni – meeqqanullu utoqqaanerumaanut taassuminnga qalipaasinneqartussanut sammisassaqartitsiviulluni. Atortukut atorunnaartut atorlugit pinnguartarfiliortoqassaaq – kilisaatip qalorsuisa puttaqutikuinik saviminiusunik naanngisartarfiliortoqassalluni il.il. Internetcaféliortoqassaaq – maskiinassai illoqarfimmi aallartitsiniat ilaannut qarasaasianik ilisimannilluartumut atugassanngortitaapput, taassumalu ingerlatissavaa.

Ingerlassassat allat massakkorpiaq aallartinneqarsinnaanngitsut – aningaasassarsinissamut utaqqissat:

Illup silataata iluarsartuunnissaa, aamma nukissiuutinut piujuaannartitsisuusunut naleqquttunngorsaanissaq.

Naasuusivimmik nappaanissaq.

Cafémik attartortitsinissaq – illumi sulisuusut taanna ingerlakkallarpaat annikitsuaraannarnik neqerooruteqartarlutik.

Inussiarnersumik inuulluaqqusillunga

Bolethe Stenskov, pinaveersaartitsinermi siunnersorti - Rie Oldenburg, katersugaasiviup pisortaa