Eqqakkanik immikkoortiterinermi ilisarnaatit

Eqqakkanik immikkoortiterinermi Kalaallit Nunaanni tamarmi assigiimmik atorneqartussanik ilisarnaasersuinikkut (piktogrammilersuinikkut) avatangiisinut naleqquttumik eqqakkanik immikkoortitereqqaartarnissaq passussisarnissarlu pisariillisarneqartussaavoq. Allagartat titartakkanik ilisarnaasersukkat piktogrammit Kanukokap pisiarai eqqakkanik tigooraavinni, eqqakkanik immikkoortiterivinni, paasissutissiissutini allanilu atorneqartussanngorlugit.

 

 

 

 

 

Allagartat titartagartallit (piktogrammit) massakkut piniarniarsigit

Eqqakkat avatangiisinut navianartut illersorneqarsinnaasumik passunneqartassappata aammalu eqqakkat ikumasinnaanngitsut iluamik isaterlugillu inaalinneqartassappata imaluunniit aserortigassanngorlugit avammut nassiussuunneqassappata tamanna kommuninut suliarujussuussaaq. Siunertaavormi eqqakkat akuisa avatangiisinut navianartut najugarisatsinnit sapinngisamik piiarluarneqarnissaat.

Immikkoortiterineq pisariitsuussaaq

”Eqqakkanik immikkoortitereqqaarneq” isumaqarpoq innuttaasut suliffeqarfiillu qinnuigineqassasut eqqagassaatitik ikuallaavimmut, tigooraavimmut eqqaavissuarmulluunniit tunniutsinnagit immikkoortiteqqaaqqullugit.

Qularutissaanngikkaluarpoq innuttaasut amerlanersaasa najugarisamik minguitsuutinneqarnissaa toqunartoqannginnissaalu soqutigisarissagaat, ikinnerpaalli tamatumunnga piffissamik sivisuallaamik atuinissartik kissaatiginngilaat. Taamaattumik qanoq immikkoortiterinissaq paasiuminartuusariaqarpoq. Kommunit innuttaasunut suliffeqarfinnullu eqqagassanik immikkoortitereqqaaqqusippata kikkunnut tamanut paasiuminartuusariaqarpoq qanoq immikkoortiterisoqassanersoq eqqagassallu sumut tunniunneqassanersut.

Piktogrammit atorneqassapput

Pingaartumik inuiaqatigiinni arlariinnik oqaaseqarfiusuni ajornannginnerpaassaaq titartakkanik ilisarnaasersukkanik allagartalersuinikkut eqqagassat qanoq immikkoortiterneqarnissaat ilisimatitsissutigineqarpat. Kalaallit Nunaanni tamarmi assigiiaanik ilisarnaasersuinikkut innuttaasut avatangiisinut isumannaannerusumik eqqagassalerisarnissaannut ikiorneqassapput.

Nuup Kommuneani misiliineq

Miljøstyrelsemit tapiiffigineqarluni Nuup Kommunea 2003-mi pilersaarusiorpoq kommunimi eqqagassat avatangiisinut navianartut immikkoortiteqqaartalerneqarnissaannik. Ukiunilu aggersuni kommune misiliilluni innuttaasunut suliffeqarfinnullu immikkoortitereqqaartitsisarniarpoq eqqakkanik illunit pisunik nalinginnaasunik, ikumasinnaasunik, ikumasinnaanngitsunik, navianartunik, elektronikkikunik, kissarsuutinik assigisaannillu, batteriikunik, akkumulatorinik uuliakunillu.

Nuup Kommuneata Kanukoka qinnuigisimavaa ilisarnaasersuutissanut aningaasaleeqqullugu, tassa ilisarnaatit kommuninut tamanut atuuttut innuttaasut immikkoortiterisarnissaannut pisariillisaataaniassammata. Nuummit qinnuteqaat Kanukokap Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfimmut ingerlateqqippaa, pisortaqarfillu taanna aningaasaliisuussaaq, Kanukokap piktogrammit nunatsinnut naleqqussarnissaat isumagissallugu.