Aningaasatigut aqutsissutaasinnaasut

Nalunaarusiami naliliiffigineqarput aningaasatigut aqutsissutissat tassaasut eqqakkat tungaatigut akitsuutit, akiliuteqartitsinerit utertitsisinissamullu qularnaveeqqusiinerit assigiinngisitaartut.
Ilanngussat
  • Rapport Anvendelse af økonomiske styringsmidler på affaldsområdet i Grønland, Miljøstyrelsen 2003

 

Eqqakkat tungaasigut aningaasatigut aqutsissutissanik atuineq "Miljøstyrelsen, oktober 2003"

Nalunaarusiami naliliiffigineqarput aningaasatigut aqutsissutissat tassaasut eqqakkat tungaatigut akitsuutit, akiliuteqartitsinerit utertitsisinissamullu qularnaveeqqusiinerit assigiinngisitaartut. Siunertaasut tassaapput

  1. atuisartut suliffiillu periaasaat allanngortinniarlugit sunniiniutit soorlu akitsuusiinikkut, akiliuteqartitsinikkut imaluunniit nioqqutissat sullissinerilluunniit avatangiisinut navianaatillit utertinnissaanut qularnaveeqqusiinikkut.
  2. eqqakkat avatangiisinut ajoqutaanngitsumik passunnissaannut aningaasalersuutaasinnaasunik nassaarnissaq.

Taama nalunaarusiortitsisuuvoq Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik, Issittumi Avannarlermi Avatangiisinut Tapersiissutit pillugit Miljøstyrelsip ingerlassaanit aningaasalersugaalluni. Nalunaarusiaq 2003-mi oktoberimi saqqummerpoq 2005-imilu augustimi KANUKOKA’mit tiguneqarluni.

Tamatumunnga tunuliautaasut tassaapput eqqakkanut tunngasut aningaasanik sulisunillu atuinartuunerat, aamma eqqakkat ulorianartut avatangiisinullu navianartut avatangiisinut ajoqutaanngitsumik passunneqartarnissaannik innuttaasut qinikkallu piumasaqaleriartornerisa tigooraavinnik pilersitsinissamik, ikuallaaviit pitsaanerusumik teknikkikkut atortulersukkanik, eqqakkanik uninngatitsivinnik isumannaatsunik kiisalu eqqakkat ilaasa atoqqitassanngorlugit immikkoortiterneqartarnissaannik assartorneqartarnissaannillu pisariaqartitsineq annertusarmassuk.

Aningaasatigut aqutsissutissat tassaapput atuisartut suliffiillu periaasaat allanngortinniarlugit sunniiniutit soorlu akitsuusiinikkut, akiliuteqartitsinikkut imaluunniit nioqqutissat sullissinerilluunniit avatangiisinut navianaatillit utertinnissaanut qularnaveeqqusiinikkut. Nalunaarusiaq naapertorlugu Danmarkimi misilittakkat takutippaat eqqakkat aalajangersimaqqissaartut pilernissaat pitsaaliorneqarsinnaasoq killilerneqarsinnaalluniluunniit, aamma aningaasatigut aqutsissutit atorlugit eqqakkat assigiinngisitaartut assigiinngitsunik periaaseqarluni suliareqqinneqarsinnaanngorlugit aqunneqarsinnaasut.

Nalunaarusiamik suliarinnittut naliliinerat malillugu Kalaallit Nunaat eqqakkat tungaatigut aningaasatigut aqutsissutinik atuilernissamut periarfissarissaarpoq, ilaatigut pissutigalugu suliffissuarni nioqqutissiat sananeqaatinik avatangiisinut naleqqutinngitsunik akullit tamangajammik Ålborgimiit assartuisuusoq ataasiinnaq aqqutigalugu nunamut tikisiortorneqartarmata. Taamaattumik nioqqutissat tikisiortornerat tunngaviliullugu avatangiisinut akitsuusiineq/akiliuteqartitsisarneq allaffissornikkut ingerlatsinermut nakkutilliinermullu killilerujussuarnik aningaasartuutaassaaq, tassami allaffissornikkut ingerlatsinermut atuutereersumut ilanngutiinnarneqarsinnaagami. (Tamanna aningaasatigut aqutsissutissat pillugit nalunaarusiami Misiligutitut pilersinniagaq’mi, oktober 2005-imeersumi annertunerusumik uppernarsaaserneqarpoq. Misiligutitut pilersinniagaq akkumulatorit aqerlortallit pillugit aningaasatigut aqutsissutissanut tunngasuuvoq.)

Erseqqissarneqarpoq aningaasatigut aqutsissutissat sunniutaat annerpaassasoq avatangiisit pillugit apeqqutinik aammalu aaqqissuussineq pillugu inuit nalinguinnaat ilisimasaqarluarpata. Pisisut nioqqutissap pisiamik akisunerunissa akuerisinnaassagunikku aamma misigisariaqarpaat aningaasat siunertamut pitsaasumut atorneqartut. Taamaattumik nalunaarusiortuusut inassutigaat innuttaasunik paasisitsiniaasoqassasoq eqqakkat/avatangiisit tungaasigut aningaasatigut aqutsissutit siunertaat sunniutigiumaagaattullu ilimagineqartut pillugit innuttaasut ilisimatillugit.