Avatangiisinut tunngasumik meqqit

Avatangiisit, peqqinnissaq, nukissiuuteqarneq nioqqutissanillu paasissutissat pillugit nalunaaqutsersuutit.

Avatangiisinut peqqinnissamullu tunngasunik meqqit.

Meqqit atorluarneqarsinnaanerpaat nalunnginneqarnerpaajusullu tassaapput nunat avannarliit meqqiliuttagaat Qussuk europamiullu avatangiisinut naleqquttunut meqqiliuttagaat "Naasoq" , tunisassiani amerlasuuni atorneqartartut. http://www.ecolabel.dk/forbrugere/miljoemaerkedeprodukter/ tunisassiat suut taamatut meqqilerneqarsinnaasut takussavat. Meqqit taakkua arlaannik meqqeqartumik pisiguit tamatigut tunisassiamik pinngortitamut asattuussisumik pisissaatit. Qussummik Naasumilluunniit meqqilikkat avatangiisit nukinnillu atuineq eqqarsaatigalugit atorneqarnerinilu piumasaqaatit sakkortuut naammasisimasarpaat. Taamaattumik taakkunannga meqqilikkat meqqinut allanut matuma ataani takutinneqartunit tamanit perusunnarnerpaassapput. Qussummik Naasumillu meqqiliinissamut piumasaqaatit tunisassiat tuniniaavinni pisiarineqarsinnaasut pitsaanerpaartaasa pingasorarteru-

taannit naammaasineqarsinnaasut aallaavigalugit aalajangersagaapput.

Tunisassialli assigiinngitsut ilaannai pillugit avatangiisinut tunngasumik meqqiliinissamut piumasaqaatinik peqarpoq, aammalu imaassinnaavoq pisiniarfimmi pisiassamik avatangiisinut tunngasumik meqqilimmik nassaassaqanngitsutit, nioqqutissiamut pineqartumut tunngatillugu piumasaqaatinik nassaassaqaraluartoq.

Matuma ataani ilisarnaatit takutinneqarput aammalu avatangiisinut tunngasumik meqqiliuttakkat nalinginnaanerpaasut allaaserineqarlutik.

                           

Qussummik meqqi takutitsissuvoq nioqqutissiaq nioqqutissanit pineqarunit assigiinngitsunit piunera tamaat eqqarsaatigalugu avatangiisinut annikinnerpaamik nanertuutaasoq.                        

                           

EU-p avataangiisinut tunngasumik meqqia, Naasoq Qussuttuulli nioqqutissani pineqartuni nioqqutissaq Naasumik meqqilik piunini tamaat avatangiisinut annikinnerpaamik nanertuutaasuuvoq.                        

                           

TCO-meqqi svenskit meqqiliuttagaraat allaffimmi atortunut elektronikkiusunut assigiinngitsunut allaffimmilu pequtinut atorneqarsinnaasoq. Tamatumani allaffimmi atortunik eletronikkiusunik allaffimmilu pequtinik tunisassiat Energy Star-imi (ataaniittoq takuuk) piumasaqaatit ilaatigullu suliffimmi avatangiisinut pisorpaluk, timimut naleqqussagaaneq qinngorneqarnerlu pillugit piumasaqaatit naammassineqarsimanerat qulakkeerneqartarluni.

                         

                           

FSC (Forest Stewardship Council) tassaavoq orpippassuarnik soqutigisaqarfiusunut assigiinngitsunut naligiittut suleqatigiiffik, piuinnartitsinissaq siunertaralugu orpippassuarnik, aningaasatigut, inooqatigiinnermi kiisalu pin-ngortitamut tunngasutigut soqutigisanik ataqqinnilluni, atuinissamut malittarisassanik isumaqatigiissuteqarfiusimasoq.                        

                           

Øko-tex meqqi annoraaminerni, soorlu atisani, allarutini siniffimmilu atortunut puuni atorneqartarpoq. Taamaattumik meqqiliineqassappat tunisassiortut uppernarsaasersussavaat tunisassiat akoorutissanik peqqinnermut ajoqusiisinnaasunik akoqannginnerat. Assersuutigalugu annoraamerngit Økotex-imik meqqillit uumasuaqqanik nungusaaniarnermi atukkanik sapigallilluunniit sapigaannik qalipaatinillu kræfteqalersitsisartunik akoqassanngillat. Øko-Tex meqqi Qussuk aamma Naasoq meqqituulli "asattuussitiginngillat", akerlianilli tunisassiat amerlasuut taamaatumik meqqeqarput, tamatumuunalu nioqqutissiat taamaattumik meqqillit nassaarinissaat ajornannginnerulluni.                        

Nukimmik atuinermut meqqit

Atorluarneqarsinnaasoq alla tassaavoq nukinnik atuinermut meqqi. Taamatut meqqilersuinermut periusit assigiinngitsut arlaqarput, tamakku ilaat pinngit-soorani tamatigut atugassaallutik ilaallu allat pinngitsaaliissutaasuunatik.

Igaffimmi atortunik soorlu nillataartitsivinnik, qerititsivinnik il.il. nukimmik atuinermut meqqilersuineq EU-mi pinngitsoorani atugassaavoq, nalinginnaasuuvorlu tunisassiat Kalaallit Nunaanni pisiniarfinni pisiarineqarsinnaasut assigiiaaginnartuusarnerat. Akerlianilli computerini, printerini, TV-ni, videoni, DVD-ni il.il. nukimmik atuinermut meqqiliinissaq pinngitsaaliissutaanngilaq.

Atortut atorsinnaanerminni innaallagiartornerat aningaasartuutit tamakkiisut naatsorsorneranni ilaatinneqarpat amerlanertigut innaallagiartunnginnerusut piffissaq sivisooq eqqarsaatigalugu akikinnerpaasarput. Tamatumuuna nukiit aningaasallu tunisassiamik pitsaasumik pisinikkut sipaarneqartarput.

Matuma ataani ilisarnaatit nukimmillu atuinermut meqqit nalinginnaanerpaasut saqqummiunneqarput.

                           

EU-mi nukimmik atuinermut meqqiliinermut periaaseq atorneqartoq atortunut innaallagiarsortunut, atortut nalunaarsuinermi A-mit g-mut, A atuinikinnerapaaffiusoq, inissikkit. Periuseq nillataartitsivinnut qerititsivinnullu, erruissutinut, errorsivinnut, panersiivinnut qaammaqqutinullu tamatigut atugassarititaavoq.                        

                         

Nukimmik atuinermut qarsuusaq (GEEA) nunarsuarmi naalagaaffiit tamat akornanni suleqatigiiffiuvoq atortunik nukimmik atuinikitsunik nalunaarsuinermi meqqilersuinermilu. Periuseq pinngitsaaliissutaanngilaq salliutillugillu TV, video, audio il.il. allaffimmilu atortut pineqarlutik. Atortut

Meqqiligaasut atorneqanngileraangamik nukimmik sipaartarput "sipaarfik"-mi ingerlalertarlutik qamivittarlutillunniit. Nukimmik atuinermut qarsuusami piumasaqaataasut nalinginnaasumik Energy Star-imit sakkortunerupput (matuma ataaniittoq takuuk).                        

                           

Meqqi Energy Star Danmarkimi computereni computerskærmenilu atorneqarnerusarpoq, USA-mili atortunut eletroniskiusunut assigiinngitsunut arlaqartunut atorneqartarluni. Tunisassiat Energy Star-imik meqqeqartut atorneqanngileraangamik "sipaarfik"-mi ingerlalertarnermikkut qamivittarnermikkulluunniit nukimmik sipaagaqartarput. Energy Star-imi piumasaqaataasut nukimmik atuinermut qarsuusamit piumasaqaataasunit sakkukinnerupput, tunisassiortunilli annertusiartortumik atorneqarluni, meqqi taanna nalunnginneqarnerummat.                        

 

Meqqilersuutit allat

Avataangiisinut nukimmillu atuinermut tunngasunik meqqit saniatigut meqqilersuutit allat pisiniarnermi naammattoorneqarsinnaapput. Matuma ataani meqqit allat ilaat qanorlu isumaqarnerinik nalunaarsuutit saqqummiunneqarput.

                           

Trakantimi qarsuusat iluatungaatigut normulikkat (soorlu 01 imalt 1) sumik sananeqaateqarnermik oqaatiginnittuupput. Plastikki eqqarsaatigalugu normut 7-iupput, plastikkinut assigiinngitsunut atorneqartunut – plastikki sorleq atorneqarnersoq ilaanni naalisaanerit saqqummiunneqartut atorlugit oqaatigineqarsinnaasarpoq.

  • PET (01) – polyethylen terephthalat
  • PE (02 eller 04) – polyethylen
  • PVC (03) – polyvinylchlorid
  • PP (05) – polypropylen
  • PS (06) – polystyren
  • Plastikkit meqqii allat (07)

Pingaartumik plastikki PVC (03) avatangiisinut nanertuutaavoq, taamaammallu poortuutissani atortariaqarani. Plastikkit assigiinngitsut allat avatangiisinut annertunerusumik ajoqutaanngillat, taamaammallu kllilersorneqanngitsumik poortuutissani atorneqarsinnaallutik.

                            

Möbius-løkken (qarsuusat qipingasut pingasut) sananeqaatinut atoqqinneqasinnaasunut meqqinit atorneqarnerpaajuvoq. Möbius-løkken assigiinngitsutigut atorneqarsinnaavoq. Atorneqaqqissinnaanermik er-sersitsisuusinnaavoq, aammaa tunisassiaq/poortuut atoqqitanik sannaqarneranik takutitsisuusinnaavoq. Tunisassiaq imaluunniit poortuutaasoq atoqqitanik sanaajuppat sannaata atoqqitanik qanoq annertutigisumik tunngaveqarnera %-inngorlugu kisitsisiliunneqassaaq.

                         

                            

VAREFAKTA meqqi atuisumut pisariaqartunut naammattunik nakkutigisaasunillu paasissutissanik sanilliussissutaasinnaasunik takutitsisuuvoq. Meqqi avatangiisinut peqqinnissamulluunniit tunngasunik oqaatigisaqanngilaq, tunisassialli allagartami paasissutissanik oqaatigineqartut eqqortumik malillugit sanaajunera oqaatigalugu.

                         

                          

Grüne Punkt avatangiisinut nukimmillu atuinermut tunngasuunngilaq, Tysklandimili poortuutissanut akileraarutiinut akiliisimaneq taamaallaat takutitsissutigalugu. Taamaattumik avatangiisit eqqarsaatigalugit tunisassiat taamatut meqqillit Kalaallit Nunaanni toqqarneranni iluaqutissartaqanngilaq.                        

                            

CE-meqqi avatangiisinut nukimmillu atuinermut tunngasuunngilaq, tunisassiarli pineqartoq assigiiaagaasumik sananissamik malitassat malillugit sanaajusoq taamaallaat takutillugu imaluunniit europami teknikkikkut akuerisaanera. CE-meqqiliinikkut tunisassiorfiup uppernarsarpaa tunisassiaq inatsisit malillugit tuniniarneqarnera, oqartussaasullu malittarisassarititaat EU-mi malittarisassani pineqartut tamarmik naammassinneqarsi-masut. Taamaammat CE-meqqi tunisassiap avatangiisinut nukimmillu atuinermut tunngatillugu qanoq ittuuneranik takussutissiissutaanngilaq.                        

Una tooruk: Avatangiisinut tunngasumik ilitsersuutit

Hot-line aamma e-konference

Nalunaarsuineq

Paasisaqarnerorusukkuit ...