Naartunermi il.il. sulinngiffeqarneq ullormusiaqarnerlu

Naartunermi, erninermi meeravissiartaarnermilu sulinngiffeqartarneq ullormusiaqartarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuutip tusarniutigineqarnera. Tusarniut akissuteqarfigineqareersimassaaq: 31. juuli 2009.

KANUKOKA-p tusarniaanermi akissutaa:


Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfimmit Naartunermi, erninermi meeravissiartaarnermilu sulinngiffeqartarneq ullormusiaqartarnerlu pillugit Inatsisartut inatsissaattut siunnersuut, tusarniaanermi akissuteqarnissamut 31. juli 2009 killeqartinneqartoq, KANUKOKA-mit tiguneqarsimavoq. Aasaanerani kommunini allaffissornikkut politikkikkullu akisussaasut amerlanerit sulinngiffeqaleruttorneranni tusarniaasoqarnerata isornartoqarnera KANUKOKA-p kingumut uparuaatigissavaa, taamaattoqarneratami kingunerisimavaa tusarniaanermi kommunit marluk kisimik qisuariaateqarsimanerat. Kommuneqarfik Sermersuumit allaffissornikkut oqaaseqaatit kiisalu Qeqqata kommunianit oqaaseqaatit ilanngullugit nassiunneqarput.

 

Oqaaseqaatit nalinginnaasut

 

Aalajangersakkat pisariillisarneqarsimanerat, oqaasertalersornerisa erseqqissarneqarsimanerat aammalu aalajangersakkat peqqussutini assigiinngitsuni inissisimajunnaarlugit sananeqarsimanerat KANUKOKA-mit iluarinartinneqarpoq. Iluarinarportaaq piffissamik sulinngiffeqarfiusumik kipisitsineq pillugu malittarisassat eqaannerulersinneqarsimammata, taamaalillutik angajoqqaat siunissami sammisani suliamut tunngasuni soorlu ataatsimeersuarnerni, pikkorissarnerni assigisaannilu, sulinngiffeqarnerup sinnera atorunnaarsinngikkaluarlugu, peqataasinnaalersimammata. Meeravissiartaartussat angajoqqaarsianngortussallu sulinngiffeqarsinnaalernissaat eqqarsaatigalugu misissorneqartariaqarpoq, maleruagassani allannguutit tamakku kommunit aningaasaqarnerannut qanoq kinguneqartitsiumaarnersut.

 

Oqaaseqaatit allat


§ 7, imm. 5

Arnap naartusup sulisitsisumit suliffik alla neqeroorutigineqartoq tigujumanngissinnaagaa, suliassaqarfimmini nalinginnaasumi qaffasissuseq annertuumik allaasoq pineqarpat qanorpiaq paasineqassanersoq itisilerneqartariaqarpasippoq / erseqqissarneqartariaqarpasippoq.

 

 

§ 11

Meeravissiartaartunut, meeqqamik meeqqanilluunniit ilisarisimariinngisaminnik tigusisunut atuutissappat, aalajangersagaq una assersuutigalugu Europami nunat arlaanni atuuttuuppat paasinarsinnaagaluarpoq, tamakkunanimi inuit imminnut ilisarisimareerajunngimmata. Kalaallit Nunaanni nalinginnaaneruvoq meeravissiartaarniartut meeqqamik anaanaasumilluunniit ilisarisimannereertarnerat, taamaattumik aalajangersagaq pissutsinut tulluuppasinngilaq. Meeravissiartaartussat meeqqamik kalaaliaqqamik meeravissiartaartussat periarfissaat nunanit allanit meeqqamik meeravissiartaartussanit periarfissaat ajornerusariaqanngillat.

 

§ 12

Nalunaarsugaasumik inooqatigisap meeraanik meeravissiartaarnermi sulinngiffeqarsinnaatitaalernissaq iluarinarpoq, § 11-mili pissutsinut taaneqartunut naapertuunnani. Periarfissat assigiit atuuttariaqarput apeqqutaanani arnat angutillu aappariit pineqarnersut imaluunniit arnaqatiminnik/anguteqatiminnik inooqateqartut pineqarnersut.

 

§ 14

Iluarinarpoq siunissami angajoqqaarsiat meeqqamik ilaqutariinni paarsassamik tigusigaangamik sulinngiffeqartarnissaminnut periarfissaqalissammata.

 

§ 38

Oqaasertaanut uiggiullugu ilannguttariaqarsorinarpoq, qinikkatut pisortanillu toqqagaasutut taakkuluunniit assigisaannik suliassaqartinneqartitaanerup nassatarisaanik isertitat ullormusiat aningaasartaannit ikinnerusimappata, ullormusiat ilassutitut tunniunneqarsinnaasut.

 

 

Oqaaseqaatit allat Kommuneqarfik Sermersuup allaffissornikkut oqaaseqaasiaani takuneqarsinnaapput, tassanili suliap politikkikkut suliarineqaqqaarnissaani oqaaseqaatigiumaakkat apeqqutaatinneqarumaarlutik. Kommuneqarfik Sermersuumit aammalu kommuninit oqaaseqaasianik nassiussisimanngitsunit oqaaseqaatit allat tiguneqassagaluarpata, taakku Naalakkersuisoqarfimmut ingerlateqqinneqarumaarput.